"Serbia ja Kosov@ trip 22.-28. märts" I OSA

"Olen elusana tagasi!"

...just sellise lausega alustaksin ma oma järgmist blogi sissekannet. Eelmisest sissekandest on täpselt kuu aega möödas, nii et anna andeks kallis Blog.

Serbiamaale tõmbas mind eriti DEMYCi seminar, mis toimus täpsemalt Belgradis. DEMYCist ma täpsemalt ei räägi kui, et Noored Konservatiivid (mille liige olen ma) on selle organisatsiooni liikmed ning täpsemat infi leiab aadressilt http://www.demyc.org/ . Kuid DEMYCi seminarist ei saa üle ega ümber.

Selle kevade seminari teemaks oli: multietnilisus riigis. Nagu alati olid meil koos tõsiselt vinged lektorid (alustades peaministri nõunikest kuni ministriteni välja) ja delegaadid, kellega peale harivat päevaprogrammi sai Belgradi klubides/pubides balkanlastele nii viinalaua taga kui ka tantsupõrandal silmad ette tehtud. Siia ka siis üks naljakas pilt:

Pilt on tehtud Serbia Parlamendi Suure Saali eesistuja kohal. Ma jään praegu vastuse võlgu mis on selle eesistuja ameti nimi, kuid ma olen suht kindel, et sellelt kohalt juhtisid omal ajal sellised mehed nagu Tito ja Milosevic Jugoslaaviat. Tähelepanelikum vaatleja märkab, et mu pea pole sümmeetriline. Ei, ma ei puutunud peale Serbia jalgpallikoondise kaotust Kasakhstanile kokku
Serbia fännidega! Ju ma pole siis fotogeeniline! :)

Serbia parlamendihoone ise on kena, kuid minumeelest ülepingutatud. Minu jaoks on ideaalne parlament ikka "Riigikogu" - väike armas maja ühe suure saaliga. Sisenedes Serbia parlamendihoonesse, astub inimene kohe ühte väga suurde saali. Küsisin giidilt, et milleks seda saali kasutatakse? Giid vastas:"Pressikonverentside korraldamiseks". See saal oli meie Riigikogu saalist suurem! Üldse on seal priisatud kalli mööbli ja marmortreppidega. Muidu kihvt, aga siiski mõttetu kulutamine.

Reisi kolmandal päeval pidin ma kahjuks kahest loengust puuduma. Nimelt oli vaja osta bussipilet kaugele konfliktsele Kosovo-maale. Vahemärkusena ütleksin, et nii seminari toimumiskoht (hotell) kui ka bussijaam asuvad nostalgia hõngulise, kuid kena Belgradi kesklinnas. Bussijaamast mööda jõge tagasi tulles vaatasin korra ühele kõrvaltänavale ja ohhoo avanes selline vaade:

...pildil ei ole vist teda näha, kuid ma olen surmkindel, et üks vend haris seal mäenõlval tol momendil oma aiamaad. :D 1,8 milline linn ja sina kasvatad "Downtownis" rediseid? :D

Mõni kena pilt Belgradist:

kohalik kaubandustänav nr 1

Südalinn ja selle liikluskultuur

Peaksin mainima, et Belgradis on taksod odavad (Club Hollywoodi ja Lasnamäe ots maksaks seal 35-40 krooni), kuid seda suurem on oht, et Sind pepust tõmmatakse. Võib tekkida selliseid olukordi kus äärelinna klubisse lähed 5€, kuid tagasi saad 10€-ga. Sellepärast ongi tähtis jälgida, et taksistid numbreid juurde ei timmi ning juhul kui seda ka teevad, tuleb summa vaidlustada!

Klubidesse sisenemisel jätad jaki ikka garderoobi. Eestis oleme enamasti harjunud, et garderoob on tasuta, kuid Belgradis selgub väljudes, et võlgned turvamehele 1-2€. Summa pole küll suur, kuid siiski, sa pole ju sellega arvestanud. Et jääks tasuta garderoobi mulje, topivad serblased hinnasildid võimalikult kõrgele lae alla, et see kohe kliendile silma ei torkaks.

Kui klubidest rääkida, siis pidutsemiseks on Belgrad ideaalne koht: suur valik klubisid/pubisid, odav, suhteliselt ohutu. Belgradil on oma klubide rajoon ning mõnes kesklinna pubis on heal päeval võimalik ükskõik millist kokteili ainult 2€ eest tellida. Ka naised on ilusad! :P

Serblased on muidu lahked inimesed. Belgradis on inglise keelega täitsa võimalik hakkama saada. Vene keel on mingil määral säilinud ka vanema generatsiooni seas. Tänavatel on võimalik mustlasnoormeeste käest osta paarikümne €-ga täitsa korralikke telefone ning üldiselt on kõik natukene odavam kui Eestis.

DEMYCi seminar Belgradis oli täitsa lahe, kuigi ma olin juba enamuse loengute teemadega kursis, ning ma hakkan tasapisi matsu jagama, milline organisatsioon on DEMYC ning milliseks tahavad selle kujundada selle ülilahedad püsi- ja toetajaliikmed.

Kindlasti lähen tagasi...

II OSA tulemas...