Totalisaator: Riigikogu valimised 2007

Niisiis, läbi on saamas kampaania aeg ning 19,1% inimestest on juba oma ümbriku valimiskasti lasknud või kasutanud uut-laadi elektroonilist valimisteenust. Eelhääletuse aktiivsus on ~5% võrra suurem kui seda oli 2003. aasta Riigikogu eelvalimiste osalus.

Väikene minu arvamus häälte jagunemisest 4. märtsil:

1. Valimisaktiivsus - 64%

2003. aastal oli see 58%. Usun, et EV kodanike valimisaktiivsus on oma madalseisust väljunud. Seda peegeldab ka eelhääletamise aktiivsus, valimisreklaamide rohkus ja kättesaadavus (Interneti kasutajate kasv) ja kindlasti ka traditsioonide süvenemine/tekkimine. Samas on oht, et kampaania rohkus ja räpasus võib valimistele just antikampaaniana mõjuda!

2. Kohtade jaotumine Riigikogus

1) Reformierakond - 29
2) Keskerakond - 27
3) Isamaa ja Res Publica Liit - 21
4) Rahvaliit - 10
5) Sotsiaaldemokraadid -7
6) Rohelised - 7

Rohkem erakondi ei ületa valimiskünnist ning tõenäoliselt ei satu Riigikokku ka mitte ükski üksikkandidaat.

1) Reformierakond - kuu aega tagasi väidetavalt vaieldamatu teine olnud, kuid küsitluste järgi Keskerakonnaga ühele pulgale jõudnud Reformierakond jätkab oma tõusu ning loodetavasti alistab heitlusel esikohale Keskerakonna.

2) Keskerakond - Loogiline on, et nende toetus võrreldes eelnevate valimistega (28 kohta Riigikogus) väheneb, just viimase 4 aasta jooksul hinge heitnud vanurite arvelt (Ilma naljata). Kuid kindlasti kompenseeritakse mõningane kadu inimeste arvelt, kes on jõudnud pensioni-eeliku staatusesse ja kes siiani ei ole olnud poliitikast suurt huvitatud, kuid peavad nüüdsest tähtsaks pensioni tõusu, jäädes sedasi Keskerakonna lollitamisobjektideks.

3) IRL - 21 kohta on minu kui selle erakonna liikme optimistlik arvamus. IRL on väljunud oma mõõnast, mida iseloomustab oktoobrikuine 7-8%-line toetus. Rahvas on mõningasel hulgal andestanud respublikaanide "vigadele" ja isamaalaste liitumisele Res Publicaga ning neile on kohale jõudmas, et ainuke variant välistamaks Keskerakonda võimult, on anda hääl IRL-le. Sest et reformarid, nii tublid ja elujõulised kui nad ka pole, on äärmiselt ratsionaalsed ning valitsusse saamise eesmärgil on nemad nõus kas või oma liberaalset ideoloogiat loovutama. IRL-i toetus on pidevalt tõusnud, kuid loodetud 25 kohta Riigikogus jääb seekord saavutamata.

4) Rahvaliit - erakond, mille toetus on igasugustel online-hääletustel ja kiirküsitlustel minimaalne olnud, kuid mille ustavad valijad leiavad õigel päeval, valimiste päeval, alati tee ja põhjuse valimisjaoskonda minna.

5) SDE - Sotsidest räägitakse kui erakonnast, kellel on probleeme valimiskünnise ületamisega, kuid mina usun, et nad saavutavad selle probleemideta. Sotsidel on erakonnas piisavalt inimressursse kellele hääl anda ning kes ka ministriks sobiks. Ka paljud ajalehtede online küsitlused näitavad sotside populaarsust haritud inimeste ja noorte seas.

6) Rohelised - Rohelistel on kihvtid ideed ja lahe esinumber, kuid paraku neil rohkem polegi. Roheliste seast alternatiivkandidaate otsinud inimeste arv on valimisteks arvatavasti vähenenud (detsember-jaanuar ennustati rohelistele 15-20% häältest - valimiks oli peamiselt kõrgema haridusega inimesed). Tõenäoliselt olid roheliste vahepealseteks toetajateks tegelikud Reformi ja IRL-i valijad, kellele on lõpuks selgusele jõudnud, et rohelistel on majandus, sotsiaal-, ja välispoliitiline valdkond nõrk ning ainult keskkonna teemaga ei roki. Siiski on fauna esndatavus Riigikogus vajalik.

3. Valitsuse moodustamine

Reformierakond (29) + IRL (21) + SDE (7) = Valitsus (57)

Isegi juhul kui kummastki, REF ja IRL, saab üks ühe hääle rohkem, on võimalik valitsust teha. Kuid kui elujõuline võib olla minimaalse Riigikogu osakaaluga (51%) valitsus? Mitte väga! Tugevduseks tuleb kindlasti võtta juurde veel üks erakond. Selleks erakonnaks ei saa olla Rahvaliit ega ammugi mitte Keskerakond. See erakond on üks kahest: SDE või Rohelised. Kaldun arvama, et nendeks osutuvad sotsid, sest et neil on valitsuse moodustamiseks rohkem inimressurssi ja ka kogemusi.

Must stsenaarium: Reform võib valitsuse moodustada Keskerakonnaga. Seda ainult juhul kui Savisaar on nõus jätkama vanaviisi: Ansip peaminister, tema (Savikas) juriidiline sekundeerija (kuid kumb tegelikult sekundeerib, see on mõistatus).

Põhimõtteliselt on Reformierakonnale kõik trumbid kätte mängitud.

4. Peaminister

Andrus Ansip

Selline on siis minu tagasihoidlik arvamus. Huvitav oleks võrrelda neid numbreid mõne võimaliku lugeja arvamusega!?