Lihaselõdvestus 2007

Rahvatantsijad on tuntud kiirete alustajatena, peo alustajatena.

Iga veebruarikuu kõige päiksepaistelisemal nädalavahetusel kogunevad pastlakandjad maakondade kultuurikeskustesse, et sealt alustada pikka retke suure lõdvestuspeo suunas. Rahvatantsijad on küll viisakas rahvas, kuid bussidesse kogunedes kõlab tervitusena "tere" asemel "kaelakee hääl". Kaelakee hääl, mis kindlasti pole see sama mesilaul, millest Ivo Maarja-Liis Ilusale laulis, vaid just see heli, mis tekib pudeli avamisel.

...tõestuseks teile, et ka mina olen varajane alustaja, kuid üks kehvemaid nendest. Ja selline supermanlik hüpe üle Võsu alevi "suurima" kivi ei olnud tingitud kolmest tilgast Vana-Tallinnast, vaid ikka aastatepikkusest eesti pärimustantsude viljelemisest. Täpsemalt pilti pealkirjastades: "Nii näeb tegelikult üle-kraavi-hüpe välja!"

Kuid üritus ise: SUPER! Parimad muljed üritusest:

• Olime (Mina ja Aigar) esimeste mitte-tarvanpäälastena kohal. Hommikul kell 10 alustasime Võsu rannas spordipäeva soojenduseks jalgpalliga. Sõltuvate sündmuste esinemise korral sattusid "küünlad" mulle. Tõsiselt parim mulje...NOT!
  
• Rahvast oli sportlikul ettevõtmisel murdu. Ainult Tarbatut oli 2, mõne aja möödudes 7, 9 ning spordipäeva lõppedes täitus meeskonna min. liikmete arv - 10.
  
• Spordipäeval oli alasid kuus. Isiklik lemmik oli suusaheide. Võib-olla selleks, et meie meeskonnas olid kõige tugevamad härrad (loe: Maiko viskas lihtsalt suusa puruks, Aigar lennutas kõigist kaks korda kaugemale, keegi meist sai peaaegu titekärule pihta). Ühtlasi tõestas seda fakti ka Kuljuse ja Kajaka härrade mure, et meie saime pika distantsi pealt nende daamidele lumepalliga pihta, kuid nendel see mitte kuidagi ei õnnestunud. Kes teab, võib-olla oli asi selles, et meil oli naisi kõigest kaks, aga selle eest väga tublid teised.

Pildil: Tarbatu kahurvägi (Aigars, Maiko, Kaarel)

Pildil: Suusavahetus ("Sprint")




• Spordipäev kulmineerus orienteerumisega. Meie meeskonnas oli neli liiget. Kõigil oma tugevused: Aigar, vana kalamees, mõistis mööda-jõge-jooksmiskunsti, Karmen võlus checkpointides oma naeratusega meile nii mõnegi sekundi ja oma naiseliku vaistu ja noomimisega välistas Aigari uppumise, Kaarel oli tubli lumekraapija ja usin jutumees ning mina olin lihtsalt paar suve Võsul suvitanud. Mõne hetke pärast liitusid meiega Tarbatu veteranid, kes näitasid oma kogemusi kohe järgmises vahepunktis. Ülesanne: naela löömine paku sisse. Küsimus kohtunikele: Mis siiani rekord on? Vastus: Kajakas, 63 lööki! Kuidas toimisime: Aigar lükkas naela kõige suuremasse prakku ning Väike-Jan pani haamri kõige teravama otsaga mataka. Kohtunikud: Tarbatu, 2!




Pildil: Esiplaanil: kohtunikud, tagaplaanil: nael pakus.




• Õhtusöök oli vist kell 18. Pole viisakas rääkida purjus inimestest, kuid ma pean seda ikkagist tegema, sest kainetest inimestest kirjutades peaksin ma siinkohal antud teema käsitlemise lõpetama. Kella 18-ks lihtsalt ei olnud väga palju kaineid inimesi. Kuid rahvatantsijatele kombeks, jäädakse siiski kompententseteks...kuni õhtu haripunktini...
  
• Kõige parem osa hakkas kell 20. Kõige õigem pidu on ikkagist siis kui kokku on tulnud ~100 rahvatantsijat eesmärgiga pidada maha üks kõva pidu ja pastlakeerutus. Mitte kusagilt mujalt ei leia fantastilisemaid pidutsejaid, tantsijaid ja seltskonda.


• Kohustuslikus korras pidi iga ansambel esitama oma eeskava. Kellel oli see "Luikede Järv" kolmveerand-alasti meestega, kellel sadamakõrtsi jooma simuleerimine, mis nägi tegelikult päris reaalne välja. :D



Pildil: Küll Kuljuse mehed juba teavad milline üks õige sadamakõrtsi pidu on!

• Õhtune stiiliriietus ja programm kandis nimetust "Meremehed ja näkineiud". Meil, tarbatlastel, puudus oma eeskava kuni viimase hetkeni. Panime siis pead kokku ning omakeskis üritasime seostada meremehi, tänapäeva sotsiaalseid probleeme ning muidugi kõige negatiiv-aktuaalsemat teemat: valimispropagandat. Lugesime meremeestele ette oma valmislubadused stiilis: "Emajõgi neljarealiseks!"; "99 minutiga Emajõge-pidi Tallinnasse!"; "Igasse Eesti perre õige meremehe laps!"; "Ja see on alles algus!" Kõige lõpetuseks luges Väike-Jan ette meremehe sotsiaalprobleemse eluloo, mis ajas isegi omadel naerust pisarad silma.
  
• Tol õhtul naisi natuke ka diskrimineeriti. Kõik need ägedad seltskonnamängud, mis olid kavas, olid mõeldud meestele. No muidugi show-elemendina mõjub naiste riietus mehe seljas ja mees mehe süles efektiivsemalt kui meeste riideese naise seljas ja naine naise süles.


• Aga muidu oli väga kihvt tantsuõhtu, mille üles kirjutamiseks tuleks hävitada terve Amazonase vihmamets. Tantsupõrandale jäid valdavalt üliõpilasrühmad, täpsustades: Tarbatu ja Kuljus, ning nii mõnigi esmakohtunu leidis omale vastasrühmast kaaslase terveks õhtuks. :P
  
• Õhtu lõppes Late-night chilliga öömajas.
  

Kuid see ei ole veel kõik. Ma lihtsalt ei jaksa rohkem kommenteerida.

Tarbatu ja Kuljus sõprusrühmadeks! Juhul kui valite Keskerakonna. :D